Rubriigiarhiiv: Maailm meie ümber

Arvamusfestivali debatt: “Kas loovus päästab maaelu?”

leisi lapikoda

Leisi Lapikoja hing, juht, eestvedaja ja omanik Maire Forsel tegi kokkuvõtte Arvamusfestivalil toimunud debatist “Kas loovus päästab maaelu?”

Selliselt oli sõnastatud Paide Arvamusfestivali Maaelualal toimunud debatt, milles möödunud nädalavahetusel osalesin, vestluskaaslasteks sotsiaalantropoloog Aet Annist, veendunud linnamees Jüri Mõis ja koolitaja ning loovettevõtja Indrek Maripuu. Vestlust modereeris Märt Treier. Kutsujaks oli MTÜ Loov Eesti, kes oli minu arvates debatis osalejad väga oskuslikult valinud – üks teadlane, üks linnamees ja kaks pärismaalast.

Loe edasi Arvamusfestivali debatt: “Kas loovus päästab maaelu?”

Maailma mõjutavad megatrendid

city

Kas Sa mõtled vahel, kuhu maailm liigub? Mis trendid meid mõjutavad? Kuidas näeb elu välja 50 aasta pärast?

Meie sirvisime PWC tehtud globaalsete megatrendide raportit ja
noppisime sealt välja neid nupukesi, mis regionaalseid muutusi
(suurel ja väiksel skaalal) puudutavad. Mõned nendest on siin,
aga kui tahad rohkem uurida, siis terve raport on leitav siit.

Loe edasi Maailma mõjutavad megatrendid

Meie artikkel Postimehes: aeg mõtestada, mida tähendab maaelu

Üks meie ogar kirjutas Postimehes, et maaelu ei pidavatki ainult põllumajandust tähendama.

vana traktor

«Maal tuleb keskenduda töökohtade loomisele,» ütleb poliitik ja kuulajad on nõus. Kes siis tööd ei tahaks. Kõik on justkui õige ja ei ole ka – kuulaja teab, et töökohti tegelikult ei tule ning poliitik teab, et tal pole aimugi, mida sisuliselt teha, et maale ka päriselt märkimisväärseid töökohti tekiks, kirjutab Loovusaida looja ja koolitaja ning Loov Eesti+Maa programmi partner Indrek Maripuu.

Oleme realistid, unustame korraks maaelu ja vaatame, mis arengud toimuvad laiemalt – inimesed kolivad maalt linna terves meie kultuuriruumis (mõne üksiku erandiga) ja tegid seda juba sada aastat tagasi. Tallinnas on terved linnaosad vabrikutööliste jaoks ehitatud. Selle arengu muutmine ei ole meie võimuses.

Suheldes nii suuremate kui väiksemate firmade juhtidega jõuab jutt, sõltumata tegevusvaldkonnast, mingil hetkel jutt ikka tööjõupuuduseni. Reaalsus on lihtne – enamus ettevõtjaid ei hakka kaaluma tööjõumahuka ettevõtte loomist sinna, kus napib tööjõudu isegi kohviku pidamiseks. Piltlikult öeldes – pannes tehase püsti Põlva taha metsa, konkureerib ta tööjõu osas Tallinna ja Helsingiga.

Loe edasi Postimehe lehelt >>

Meie artikkel Maalehes: “Me oleme alati nii teinud” on niru tegutsemispõhimõte nii maal kui linnas

lem_logod_landscape-300x222

Sajandivahetuse paiku kirjutas Jack Trout oma „Eristu või sure” nimelise turundusbestselleri. Sellest kirjutati artikleid ning räägiti konverentsidel. Nüüd, 15 aastat hiljem, oleme aga ikka tunnistajaks olukorrale, kus valdkond valdkonna järel muutub järjest sarnasemaks – enamus valdkondades toimub midagi sarnast:

  • Valdkonna üks ettevõte lisab oma teenusele või tootele uue omaduse või võimaluse.
  • Klientidele see meeldib.
  • Konkurendid märkavad ja lisavad ka.
  • Uus omadus on saanud uueks standardiks ja kliendid peavad seda iseenesest mõistetavaks.
  • Kõik teenused ja tooted on muutunud veel sarnasemaks. Lojaalsus on veelgi raskemini saavutatav.
  • Algab uus ring – minnakse tagasi esimese punkti juurde.

On tuttav? Lihtsad ideed on kiirelt kopeeritavad ja teevad tegelikult kõikide pakkujate elu keerulisemaks.

Loe edasi Meie artikkel Maalehes: “Me oleme alati nii teinud” on niru tegutsemispõhimõte nii maal kui linnas