Meie artikkel Maalehes: “Me oleme alati nii teinud” on niru tegutsemispõhimõte nii maal kui linnas

FacebookShare

lem_logod_landscape-300x222

Sajandivahetuse paiku kirjutas Jack Trout oma „Eristu või sure” nimelise turundusbestselleri. Sellest kirjutati artikleid ning räägiti konverentsidel. Nüüd, 15 aastat hiljem, oleme aga ikka tunnistajaks olukorrale, kus valdkond valdkonna järel muutub järjest sarnasemaks – enamus valdkondades toimub midagi sarnast:

  • Valdkonna üks ettevõte lisab oma teenusele või tootele uue omaduse või võimaluse.
  • Klientidele see meeldib.
  • Konkurendid märkavad ja lisavad ka.
  • Uus omadus on saanud uueks standardiks ja kliendid peavad seda iseenesest mõistetavaks.
  • Kõik teenused ja tooted on muutunud veel sarnasemaks. Lojaalsus on veelgi raskemini saavutatav.
  • Algab uus ring – minnakse tagasi esimese punkti juurde.

On tuttav? Lihtsad ideed on kiirelt kopeeritavad ja teevad tegelikult kõikide pakkujate elu keerulisemaks.

Maailmakogemus näitab, et selline võidujooks kestab seni, kuni keegi tuleb ja valdkonna evolutsioonilise arengumustri ära lõhub. Seda tegi Google, kui ta tuli ja defineeris uuesti selle, mida inimesed tahavad otsingumootorilt. Seda tegi IKEA, kui ta tõestas, et inimesed on heameelega valmis mööbli kodus ise kokku panema. Seda tegi Mini, kui ta tuli suurte autode domineerimise ajastul turule reklaamikampaaniaga, mille peasõnum oli: „See on seest veel väiksem kui alguses tundub.”

Samuti näitab maailmakogemus, et selliseid mustrite murdmisi üldjuhul ei tee oma valdkonnas kaua tegutsenud ettevõtted iseseisvalt, sest need on muudatused, mida ei ole võimalik saavutada vaadates, mida turg teeb, või lahendusi kliendi käest küsides. Need on paradigmade muutused ja nende saavutamine ei ole arusaadavalt lihtne – me oleme oma senise äriajamise jooksul õppinud ära kuidas meie valdkonnas “asjad käivad” ning uuenduste ees seisev barjäär on üpris suur.

Paradigmad saavad muutuda, kui kohtuvad erinevad nägemused – mitte üksikud ideed, vaid teistest valdkondadest pärit terviklikud kontseptsioonid. Kahe erineva nägemuse ristumisel sünnivadki läbimurdelised ideed. Üks võimalus selliseid arenguhüppeid otsida ning oma toodete ja teenuste arendamiseks sisendi saada on pöörata pilk loomemajanduse poole.

Bürokraatrliku definitsiooni järgi on loomemajandus valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu – näiteks: arhitektuur, film, disainiteenused, teater, festivalid, infotehnoloogia, kujutav ja tarbekunst, muusika, reklaamindus jne.

Terve talupojamõistuse järgi ei ole aga mõtet ennast definitsioonidega vaevata, vaid lähtuda sellest, et väärtust ja värskeid vaatenurki suudavad ettevõttele suurema tõenäosusega tuua just teiste valdkondade eksperdid, kes oma vaatenurgast teie probleeme vaadates märkavad asjaolusid, mis “vanade kalade” kogenud pilkude eest varju jäävad. Nii on loomemajanduse ja ärimaailma kokkupuutekohtadel sündinud näiteks termotöödeldud puidust disainvanne tootev Khis või puidust eksklusiivseid prilliraame disainiv ja tootev Prillitehas.

Kui nüüd hetkeks proovida unustada loomeinimeste kohta kujunenud stereotüübid, siis näeme, et tegelikkuses on mitmed loometööks ja äri arendamiseks vajalikud oskused üpris sarnased – loomeinimese pilgust ja kogemusest võib olla abi mitmetes ärile olulistes valdkondades: näiteks innovaatiliste ideede välja töötamisest, harjumuste ja hoiakute muutmisest ja probleemide lahendamisest kuni mõnusa töökeskkonna ning organisatsioonikultuuri kujundamiseni.

Ülalolev meie poolt kirjutatud arvamusartikkel ilmus septembri alguses Maalehes ja selle mõtteviisiga haakub ogarate algatatud maaettevõtjatele suunatud arendusprogramm Loov Eesti + Maa, millega saab täpsemalt tutvuda siin.

FacebookShare